OECD äsjaavaldatud aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavad jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks. Samuti tuleb riigil vähendada õhusaastet ning jäätmete teket.

 

OECD esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne soovitab  teha tööd energiatõhususe parandamiseks, osta senisest enam puhast energiat Euroopa elektriturult ning suurendada taastuvenergiaallikatesse tehtavaid investeeringuid. Põlevkivi kaevandamise tõttu elektrienergia tootmiseks on Eesti majandus OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt kolmas riik.

 
‌‌

“Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist,” lausus OECD keskkonnadirektor Simon Upton raporti tutvustusel Tallinnas. “Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna.”

 

70% energiast tuleb Eestis põlevkivist. 2014. aastal oli põlevkivitööstuse CO2-heitkogus SKP ühiku kohta (kg CO2 /1000 USD) 533 kg. OECD keskmine oli 226 kg.

 

Eesti kasvhoonegaaside heitkogus kasvas aastatel 2000-2014 23%, mis jääb küll alla sama perioodi majanduskasvule (64%), kuid mis sellele vaatamata on OECD riikidest Türgi ja Korea järel kolmas kõrgeim kasv. 

 

Tänu riiklikele biomassi- ja tuuleenergia tootmise toetustele ning biomassi ulatuslikule kasutamisele soojuse tootmisel, täitis Eesti oma ELi 2020. aastaks seatud eesmärgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 25%-ni kogu energiatarbimises juba 2011. aastal. Samas on riik taastuvenergiaallikatest elektritootmise näitaja poolest OECD riikide seas jätkuvalt üks kehvemaid. Lisaks seavad tänased süsiniku- ja elektrihinnad küsitavuse alla uute tuuleenergia projektide majandusliku kestlikkuse.

 

Ambitsioonikas rohelise maksureformi kava, mis peaks nihutama osa maksukoormusest sissetulekutelt tarbimisele, loodusressursside kasutamisele ja saastamisele on elluviimisel. Keskkonnatasud olid kõrgeimal tasemel 2010. aastal, mil moodustasid 2.9% SKPst. 2014. aastal langesid keskkonnatasud 2.6 protsendile SKPst ning selle näitajaga on Eesti OECD liikmesriikide võrdluses ülemise kolmandiku hulgas. Sellele vaatamata on Eestil nii heitkoguste kui muude keskkonnatasude tõstmiseks ruumi küllaga.

Eesti õhukvaliteet tervikuna on hea, kuid põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab nii õhku, pinnast kui vett ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all.

Võrreldes ELi keskmisega tekib Eestis 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid, millest 98% tuleneb põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Põlevkivijäätmete ladestamiseks kasutatavatest, eriti nõukogude ajast pärit, prügilatest eralduv nõrgvesi saastab põhjavett. Kuna kaevandatava põlevkivi kvaliteet langeb, tuleb suurendada kaevandusmahtusid, mistõttu on alates 2005. aastast ohutute kaevandusjäätmete hulk suurenenud 40% võrra.

 

Eesti on alates 2010. aastast OECD ja 2004. aastast ELi liige ning seeläbi integreeritud ühtsesse Euroopa elektriturgu. Keskkonnatoime aruanne soovitab Eestile alljärgnevat:

• Töötada välja ja rakendada spetsiaalsed meetmed kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada Eesti 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid
• Vähendada heitmete teket kasutades ära Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi, suurendades elektritootmises põlevkivi arvelt taastuvenergiaallikate osakaalu ning tõstes energiatõhusust
• Tagada, et põlevkivi osakaalu vähendamine toimuks ühiskondlikult vastutustundlikult põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppe, töövõimaluste leidmise ja sotsiaalsete garantiide tagamise teel
• Tugevdada meetmeid tööstuslikust elektritootmisest, transpordi- ja põllumajandussektorist tingitud SOx-, NOx- ja NH3-heitkoguste vähendamiseks
• Tugevdada ökoinnovatsiooni suurendades selleks ettevõtete (eriti VKEde) teadlikkust olemasolevatest rahastamisvõimalustest ning lihtsustades toetuste taotlusprotseduuri

 

Lae alla aruande manustatav versioon.

Loe aruande kokkuvõtet veebis.

 

Lisainfo OECD keskkonntaoime aruannete kohta:

http://www.oecd.org/environment/country-reviews/about-env-country-reviews.htm

 

Täiendava teabe või aruande autoriga intervjuu tegemiseks palume ajakirjanikel võtta ühendust Catherine Bremer’iga OECD meediasuhete osakonnast (+33 1 45 24 97 00).

 

Tehes koostööd enam kui 100 riigiga on OECD ülemaailme poliitikafoorum, mis edendab poliitikaid inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurendamiseks üle kogu maailma.